Menstruatsiooni saabumine on oluline verstapost, mis tähistab puberteedi algust ja sinu keha teekonda naiseks saamise suunas. Kuigi see on põnev, võib see olla ka segane ja isegi veidi hirmutav.
Mis on periood?
Menstruatsioon on loomulik igakuine protsess, mille käigus teie keha eemaldab emaka limaskesta. See limaskest pakseneb iga kuu, valmistudes võimalikuks raseduseks. Kui rasedust ei toimu, siis emaka limaskest laguneb ja väljutatakse kehast tupe kaudu menstruaalverena. See veri on vere, koe ja lima segu.
Millal teie menstruatsioon algab?
Enamikul tüdrukutest algab esimene menstruatsioon ehk menarhe 10. ja 16. eluaasta vahel. Täpne vanus on erinev ning seda mõjutavad geneetika, üldine tervis ja toitumine. Pole vaja muretseda, kui teie menstruatsioon algab varem või hiljem kui teie sõpradel. On täiesti normaalne, et esineb individuaalseid erinevusi.
Mis juhtub menstruatsiooni ajal?
Menstruaaltsükkel kestab tavaliselt umbes 28 päeva, kuigi see võib inimeseti erineda. See hõlmab mitut etappi:
- Menstruaalfaas (1.–5. päev): Sel ajal tekib verejooks. Emaka limaskest irdub, mille tulemuseks on menstruaalverejooks. Verejooksu hulk ja veritsuspäevade arv võivad varieeruda ning on täiesti normaalne, et see kõigub kuude lõikes.
- Follikulaarne faas (6.–14. päev): Teie munasarjad hakkavad munarakku küpsema. Teie ajus asuv hüpofüüs vabastab hormoone, mis stimuleerivad folliikulite kasvu munasarjades. Ühest folliikulist vabaneb lõpuks küps munarakk.
- Ovulatsioon (umbes 14. päev): See on siis, kui küps munarakk vabaneb ühest teie munasarjast. See liigub mööda munajuha, kus sperma saab seda viljastada.
- Luteaalfaas (15.–28. päev): Pärast ovulatsiooni muutub munarakust vabanenud folliikul struktuuriks, mida nimetatakse kollaskehaks. Kollaskeha toodab progesterooni, hormooni, mis on oluline emaka limaskesta ettevalmistamiseks võimalikuks raseduseks. Kui viljastumist ei toimu, siis kollaskeha degenereerub, mis viib progesterooni vähenemiseni ja emaka limaskesta irdumiseni.
Mida oodata menstruatsiooni ajal:
- Verejooks: Verejooksu hulk on inimeseti erinev. Mõnel tüdrukul on kerge veritsus, teistel aga tugevam. Verejooksu reguleerimiseks on oluline kasutada hügieenitooteid, näiteks sidemeid või tampoone.
- Krambid: Paljudel tüdrukutel esinevad menstruatsioonikrambid, mis võivad ulatuda kergest ebamugavusest kuni tugeva valuni. Krambid on põhjustatud emaka kokkutõmbumistest. Käsimüügis olevad valuvaigistid, näiteks ibuprofeen, võivad valu leevendada. Ka soojuse (soe vann või soojenduspadi) kasutamine võib leevendust pakkuda.
- Meeleolu muutused: Hormonaalsed kõikumised võivad menstruatsiooni ajal põhjustada meeleolumuutusi. Mõned tüdrukud kogevad ärrituvust, kurbust või ärevust. Oluline on mõista, et need muutused on normaalsed ja sageli ajutised.
- Muud sümptomid: Mõnedel tüdrukutel võivad esineda ka muud sümptomid, nagu puhitus, rindade hellus, väsimus, peavalud või akne.
Menstruatsiooni haldamine:
- Sanitaartooted: Menstruaaltsükli reguleerimiseks on mitu võimalust:
- Padjad: Need on imavad sidemed, mida kantakse väliselt menstruaalvere imamiseks.
- Tampoonid: Need sisestatakse menstruaalvere imamiseks sisemiselt. Tampoonid tuleb regulaarselt (iga 4-8 tunni järel) vahetada, et vältida toksilise šoki sündroomi (TSS).
- Menstruatsioonikarikad: Need on väikesed, painduvad topsid, mis sisestatakse tuppe menstruaalvere kogumiseks. Need on korduvkasutatavad ja keskkonnasõbralikud.
- Menstruaalkettad: Sarnaselt menstruaalanumatega, kuid meelitavamad ja suuremad, asetatakse need tupes kõrgemale.
- Menstruatsiooni aluspesu: Need on spetsiaalsed aluspesud, mis on loodud menstruaalvere imamiseks.
- Valuvaigisti: Menstruatsioonikrampide korral võivad leevendust pakkuda käsimüügis olevad valuvaigistid (näiteks ibuprofeen või naprokseen). Abiks võib olla ka alakõhu soojendamine.
- Tervislikud harjumused: Tervislik eluviis aitab menstruatsioonisümptomeid hallata. Regulaarne treening, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni võivad parandada teie üldist heaolu menstruatsiooni ajal.
Kellegagi rääkimine:
On täiesti normaalne, kui sul on menstruatsiooni kohta küsimusi või muresid. Ära kõhkle rääkimast usaldusväärse täiskasvanuga, näiteks lapsevanema, eestkostja, õpetaja, kooliõe või arstiga. Nad saavad pakkuda tuge ja juhiseid.
Millal pöörduda arsti poole:
Kuigi ebaregulaarsed menstruatsioonid on tavalised, eriti esimestel aastatel pärast menstruatsiooni, peaksite pöörduma arsti poole, kui teil tekib:
- Äärmiselt tugev verejooks (rohkem kui ühe sideme või tampooni läbimärgamine tunnis)
- Verejooks, mis kestab kauem kui nädal
- Tugev valu, mis ei reageeri käsimüügis olevatele valuvaigistitele
- Menstruatsiooni puudumine mitu kuud (amenorröa)
- Igasugune ebatavaline tupest väljumine või muud murettekitavad sümptomid
Menstruatsioon on loomulik ja tervislik osa täiskasvanuks saamisest. Oma tsükli mõistmine, sümptomitega toimetulek ja vajadusel toe otsimine annab sulle jõudu selles elufaasis enesekindlalt ja kergelt toime tulla.
